Suvine veeohutus

Viimati uuendatud 28.05.2015

Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, hoia end ja oma lähedasi õnnetustest eemal.

  • Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelvalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.
  • Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
  • Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!
  • Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!

Tegutsemine veeõnnetuste korral

Enda päästmisel:

  • hüüa appi;
  • püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
  • vaata ringi ujuvate esemete järele;
  • proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
  • riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
  • kui kallas on lähedal, uju kaldale.

Paadist vette kukkumisel: 

  • hüüa appi ja püüa mitte sattuda paanikasse;
  • proovi ronida paati ahtrist;
  • hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
  • kui paat läheb ümber, hoia paadist kinni või roni sellele.

Teiste abistamine

Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.

Abi kutsumine:

  • hõika ümberkaudsed inimesed appi;
  • kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
  • basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
  • kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi;
  • helista 112 ja anna teada, mis juhtus.

Kannatanu abistamisel kaldalt:

  • ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
  • heida kõhuli basseini äärele või kaile ja ulatada abivajajale käsi;
  • kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi või või viskeliini ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
  • kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.

Kannatanu abistamisel vees:

  • abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
  • ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
  • jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
  • kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea ta kaldale;
  • kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
  • kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
  • kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja “lohistada”, selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades ta pea käsivartele; 
  • kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning „lohista” ta kaldale.